Intervjuud
august 12th, 2010
Kommentaarid välja lülitatud
Archives
Posts Tagged ‘Special!’
HISPAAAANIAAAAAA!!!
juuli 11th, 2010
Kommentaarid välja lülitatud
Campeónes del Mundo 
Mul on ääretult hea meel, et Hispaania tuli maailmameistriks! Ükski teine koondis ei näidanud sellist ühtset meeskonnavaimu kui nemad! Veel on mul ääretult hea meel selle üle, et võitja selgus mängus ning penalteid ei olnud vaja! Ning lisaks on mul ääretult hea meel ka selle üle, et ainsa värava – võiduvärava – lõi mees, kelle nimi on Andres! Olen juba ammu arvanud, et Iniestal on väga vahva eesnimi, kuigi ilmselt on sel nimel teine hääldus/rõhuasetus kui meil ning Hispaanias ka oma ajalugu, on see ikkagi lahe! Iker on ka mu vana lemmik, tema üle on mul ka väga hea meel, ta suurepärane karjäär ja pühendumus väärivad nii EM kui ka MM tiitleid. Ta liigutav võiduemotsioon oli suurepärane!
Need tropid, kes halasid finaalijärgselt, et kohtunik kallutas mängu ja tegi hollandlastele ülekohut, võivad oma nutuga põrgu käia! Holland tegi suht jõhkraid vigu juba avaminutitest peale. Pealegi parim meeskond võitis ning nad on oma tiitlit ka igati väärt! Viva España!
Öine Mukre
juuli 6th, 2010
Kommentaarid välja lülitatud
Kell on 2:30. Jõudsin just koju Mukre raba loodusrajalt ning vaatetornist. Tegin paar päeva tagasi Ü’le ettepaneku, et võiks pimedas kuhugi välja minna, et statiivilt veits pilti teha. Täna õhtul tuli ta mulle poole kümneks järgi. Kuna otsest plaani ega sihtkohta polnud, siis ekspromt korras sõitsime Mukre rappa, kus olime varemgi korra koos käinud. Tookord küll vara hommikul päikesetõusus ajal. Mulle oli täna kolmas kord Mukres viibida ning asub see Rapla maakonnas, Eidapere lähedal. Teel sinna nägime rebast, kes oli üsna tee lähedal. Auto ümber keerates ta loomulikult põgenes juba kaugemale.
Kohale jõudes märkasime esimesena totaalset vaikust, vähemalt võrreldes linnaga, sest hetke möödudes juba kostsid meieni erinevad loodushääled. Läksime piki laudteed rabajärvedeni, kus tegime esimesed fotod. Päike oli just just silmapiiri taha vajumas. Kes arvab, et seal ei olnud ühtegi sääske, on lammas! Kes arvab, et seal oli mitte just kõige suurem kogus sääski ning nad olid üsna talutavad, arvaku uuesti! Tegelikult ei häirigi mind see, et nad mind närisid. Pigem see, et neid oli kõikjal, tiirlesid kaamera ümber ja mu näo ees, ise lõpmatult pinisedes. Läksime mööda laudteed edasi vaatetorni ning ronisime üles. Vaade oli imeline. Sääski nii kõrgel ka ei olnud, vahest mõni üksik. Tegime pilte, pildistasin ka ühe panoraami jagu toormaterjali, eks millalgi keevitan kokku.
Pildid tehtud, olime tornis edasi. Kägu kukkus kusagil lähedal Korraga kuulsime üht häält ning see kordus. Ü. ütles, et see võib olla kas rebane või metskits / sokk. Vaatasime pimedusse ning kuulasime hääle liikumist – see tuli eemalt ning liikus rabajärvede vahel edasi, laias laastus poolkaarekujulise trajektooriga, tornist piisavalt kaugelt ning seejärel jäi hääl vait. Olime natuke veel tornis. Hea meel oli ülevalt näha, et laudteed oli juurde ehitatud. Teel tagasi auto juurde nägime ka jaaniusse ehk siis jaanimardikaid, mõni oli särav nagu LED-lamp sambla sees. Ü. tegi ka paar välguga pilti ning pimedusega harjunud silmadele oli see veidi valus, kuid vahva oli näha, kuidas välk omapäraselt üle maastiku rullus. Tagasi sõites nägime maantee ääres jänest, kasse ning teeäärses rohus helendavaid silmapaare. Teel askeldasid ka mõned konnad. Sõitsime sisse vihmapilve, juba rabas märkasime, et pilved kogunevad ning valgust jääb vaatamata valgetele öödele üha vähemaks. Autost avanes esitulede valguses lahe vaatepilt, kuidas värskelt maha sadanud vihmavesi aurustus, sest asfalt oli terve päeva päikese käes kuumenenud. Kogu teepind auras. Kohati läks sadu tugevamaks. Siiski enne Tallinna jõudsime vihapilvedest ette ning seega jõudsin ka kuiva nahaga koju. Kokkuvõttes oli väga lahe sõit ning ma jäin väga rahule! Teine kord võiks minna varem ning jääda kogu ööks. Tänan, Ü.!
FC Levadia – Nõmme Kalju 0:0
juuni 12th, 2010
Kommentaarid välja lülitatud
Lubage mul alustuseks öelda, et ma vihkan 0:0 viike. Aga tänane on mu lemmik 0:0 viik ever! Ja mitte sellepärast, et… ooo… mängisime suure Levadiaga 0:0 – ei, me oleks võinud selle mängu ka vabalt võita, ei ole nad nii suured midagi! Vaid, et terve meeskond võitles ning ei lasknud endale väravat lüüa. Suur teene oli selles ka man of the match Kert Kütil, kes oli väravasuul lihtsalt fenomenaalne! Kuigi peab ausalt tunnistama, et meil oli ka mitu korda ropult õnne kui Levadia mängijad eksisid üsna kindlatel väravamomentidel… aga noh, see ongi jalgpall – ega meiegi suutnud kahjuks ühtegi ära lüüa. Vaatamata sellele on emotsioon super! Ma kiidaks ikka kogu meeskonda tubli ja südi esituse eest, kuid eraldi tooks välja kaitseliini ning veel legendaarse Sergei Terehhovi – ma ei tea kust tema oma jõuvarud saab – konkurentsitult kiireim, jõuab igale poole, lõikab vastaste sööte vahelt ja lõhub nende mängu, alustab rünnakuid – täiesti fenomenaalne energiapomm / mängumootor! Respekt Terja!
Klassikalist fänlust, kui sellist, me ei teinud. Teisel poolajal me ergutasime karjudes. Röökisin jälle nagu ikka, kui hoogu satun, emotsioonid ning pinge aina kasvasid lõpuvile lähenedes. Peale mängu tuli enamus mehi meile plaksutama. Mul on paha tunne selle pärast, veidi häbigi, sest olen kindel, et vaatamata karjumisele ei olnud me seda ära teeninud… Meeskonna üle olen siiski uhke! Hea töö!
Jazzkaar 2010: Concha Buika… En Vivo!
juuni 3rd, 2010
Kommentaarid välja lülitatud
Concha Buika
Jazzkaare hooaja särav finaal -- nii seda reklaamiti. Ja seda see ka oli! Nägin mõned kuud tagasi Concha Buika pildiga Jazzkaare reklaami Eesti Päevalehes, tema välimus oli piisavalt atraktiivne, et huvituda ning peale YouTube’s 30 sekundit esimese video vaatamist ma olin kindel, et tahan teda kuulama minna. Concha Buika pidi algselt esinema juba 1. mail, kuid ta haigestumise tõttu lükati kontsert ligi kuu edasi. Niisiis esines Ekvatoriaal-Guinea juurtega Hispaania lauljatar 2. juunil Nokia Kontserdimajas koos pianist Ivan “Melon” Lewise ja löökpillivirtuoosi Fernando Favieriga. Viimane oli cajón‘il lihtsalt uskumatu! Super soolod ja rütmid! Kontserdimaja saal ise jättis mulle väga positiivse mulje, seda nii visuaalselt kui helipildilt. Buika hääl ning see siirus ja jõud, millega ta laulis, olid fantastilised. Ma hispaania keelest suurt midagi aru ei saa, aga seda polnud vajagi -- vokaal ja muusika andsid kõik ise edasi! Kõlasid nii rahulikud kui ka tempokamad laulud.
Kahjuks olin ma viimase nelja päeva vahele jäänud kolme ööga maganud kokku ligi 7 tundi ning see andis ka tunda -- umbes 2/3 ajast pidin ma tõsiselt võitlema unega. Ärge saage valesti aru -- kontsert oli super, esinemine, muusika -- kõik! Lihtsalt puhtfüüsiliselt vajusid silmad kinni, istudes mugavas toolis ning kuulates kaunist muusikat… ja see võitlus väsimusega rikkus veidi kogu elamust. Olen kindel, et puhanuna, oleksin suutnud seda veelgi rohkem nautida. Ega midagi -- Concha Buika peab veel kord tulema, ma läheksin iga kell uuesti!
Olin ka veidi ebakultuurne, kuid siiski piisavalt kultuurne, et teha kedagi häirimata telefoniga hääletult ning välguta kolm pilti:
Stiilinäide… Concha Buika -- La Falsa Moneda
SOULFLY
mai 28th, 2010
Kommentaarid välja lülitatud
Eelmisel aastal jäin ilma kahe artisti kontserdist, kelle puhul olin varasemalt surmkindel, et nende Eestisse tuleku korral olen kindlasti kohal – Soulfly ja Slayer. Kolmapäeval uurides Soulfly kodulehte peale uue albumi “Omen” ilmumist, mõtlesin et lähen ja õrritan end vaadates nende tuuri ajakava – kindlasti nad esinevad kusagil lähedal mõnes naaberriigis… suur oli minu üllatus kui lehte scrollides jäi mulle silma Eesti lipp ning seejärel kuupäev 15.06 ja muud infot seal veel polnud. Kõik närvirakud mu kehas karjusid – fuck yeah! Olin suht kindel, et nad esinevad jälle Rock Cafes ning sain sellele ka eile kinnituse, samuti teadmise, et täna tulevad piletid alates kella 10:00 müüki. Kibelesin tööl terve päeva ning ei saanud enne rahu kui olin Piletilevi netipoest enda oma ära ostnud. Õhtuks oli ta mul reaalselt käes! See saab olema selline kuradi küte, et kogu Tallinn põleb maha! Ma ei jõua enam oodata! Huvitav miks Rock Cafe turundab seda Soulfly feat. Max Cavalera nime all – Soulfly on Soulfly! … Ju nad siis loodavad tema nime abil rohkem pileteid müüa ning vanad Sepultura fännid oma kodudest välja ajada. Tahaks loota, et ma enne 15ndat juunit auto alla ei jää vms, 16ndal on juba pohhui… 
Tuleks nüüd vaid Slayer veel oma uue plaadi tuuriga Eestisse, kuid tundub, et Helsingi jääb sel aastal nende lähimaks peatuspaigaks… Lamb Of God ei oleks ka paha… aga… SOULFLY, FUCK YEAH!!!
And J.K. – you are coming with me to the greatest show on Earth!
This rush i feel…
mai 27th, 2010
Kommentaarid välja lülitatud
Täna tundsin enamuse päevast tõelist ärevust, energia pulbitses minus… võib-olla oli see kohvist, tohutust hulgast tööst või siis sellest, et tean mida ma homme siia kirjutan 