Võidupüha
Hommikusöögiks oli vein.
Peale seda sõitsin Kadriorgu naiste jalgpalli MM valikmängule Eesti-Prantsusmaa. Esimeses omavahelises kohtumises saadi võõrsil 12:0 peksa, seekord taheti esineda paremini. Kuigi prantslannad jõudsid esimest korda sihile alles 21. minutil, oli selgelt näha, et nad on meie tüdrukutest igas mänguelemendis korralikult üle – eriti jäi silma nende kiirus. See pole ka mingi ime kui meie amatööridest neiude vastasteks on professionaalsed mängijad sellistest klubidest nagu Paris Saint Germain, Olimpique Lyon, Montpellier jne… Siiski esimene poolaeg lõppes 0:1 ning ma arvasin korraks, et täna ei jäägi seisuks “hästi palju : null”, kuid teisel poolajal köeti Eesti väravasse veel viis palli. Seega esines meie koondis poole paremini kui eelmises kohtumises Prantsusmaa vastu. Loomulikult olin ma Eesti poolt, kuid olgem ausad – mängu tulemus oli üldjoontes ette teada ning vastaste mängu oli nauditav vaadata. Meil oli ka üsna palju õnne, skoor oleks võinud palju suurem olla. Loodame, et naised said vajalikke kogemusi juurde ning koondise areng jätkub.
Tagasiteel jõudis tramm sõita “Kadrioru” peatusest edasi vaid mõned meetrid enne kui ootamatult seisma jäi. Juht üritas oma sõidukisse elu uuesti sisse puhuda, kuid ei midagi. Lõpuks tuli ta oma töökohalt ära, sammus trammi tagaossa ja… nüüd ma tean, et ühe istme all on superlahe kast, mille sees saab trammile restardi teha! Igatahes see aitas ning inimesed, kes olid kogu selle aja trammi kõrval seisnud lootes ka peale saada, jäidki sinna nõutute nägudega edasi seisma!
Soovin kõigile ilusat Võidupüha!
