Artur Raiendik

Sel ajal kui J.K. viibib sadu kilomeetreid eemal ja on taaskord B.Y.O.K. (Bring Your Own Kirves) ürituse headliner ja staar, toimub siin traditsiooniline “Fuck The Neighbours Musik Festivalen 2010″, kus astuvad üles nii paljud vanad tuttavad kui ka täiesti uued esinejad. Kindel on vaid see, et armu ei anta ning detsibellide kokku lükkamiseks jääb ka korralikust buldooserist väheseks! Fuck yeah! Küte, raisk!

Artur Minu elu Fucking A!, Küte, Muusika, Üritus

No mida kontserti?! Selline küte! Fucking A! Jack Daniels! Lavalt energiapomm energiapommi otsa! Terve saalitäis inimesi oli õhus! Heli oli 100% superluks, mitte nagu kuradi kossupedede plekist pühamus! Necro Strike rokkis korralikult! Aga Soulfly – see oli ülim ja parim! FUCK YEAH!!!!!

Artur Minu elu Kontsert, Küte, Muusika, Supernatural!, The Ultimate Sign Of Respect

Punker

Eile hommikul kell 8:00 startisime Alvariga jalgratastel Paljassaare poolsaare suunas. Alvar polnud seal kandis kunagi käinud, teel imetles ta Kopli värvistkooruvaid maju – ma ütlesin talle, et you haven’t seen nothing yet! Mina olin Paljassaare lõpus käinud korra, eelmise aasta aprillis, jalgsi. Toona jäi laeks Katariina kai ning Väike-Paljassaare poolsaar, kuid teadsin, et tahan kindlasti tagasi minna ning ka Suur-Paljassaare üle vaadata. Ratastega liikumine oli oluliselt lihtsam ja kiirem seega jõudsime nii kaile kui mõlemale poolsaarele. Minu jaoks oli põhiliseks sihtpunktiks Suur-Paljasaare tipus asuvad tsaariaegse patarei suurtükipositsioonide betoonpunkrid. Need ja muud erinevate ajastute militaarsest tegevusest maha jäänud vaikivad jäljed said nähtud nagu ka kena ning suhteliselt metsik loodus. Tuul oli väga tugev ning lained merel väga ägedad. Alvari rattal tuli teel vähemalt kolm korda kett maha – korra minnes, vist ka kohapeal olles ning kaks korda tagasiteel. Sellele vaatamata olin enne kella 13 tagasi kodus, läbisin jalgrattaga veidi üle 36km.

Viimase aja suurele väsimusele sai rattasõidul lisa hangitud + üks kehaosa arvas, et mõnda aega ta rattaga eriti kokku puutuda ei tahaks. Tegu oli ikkagi ju selle suve esimese rattasõiduga. Igatahes uni oli kerge tulema ning ärgates kiirustasin kohe Hiiu staadionile ning vaatasin, kuidas Kalju võitis FC Kuressaaret 2:1. Saarlaste poolelt sai Pelle Pohlak punase kaardi kohtuniku persse saatmise eest. Hiiulgi oli üsna tuuline. Peale mängu sebisin Kareli ühele Eesti Raadio neiule intervjuud andma ning astusin staadionihoonest välja täpselt õigel ajal – Tompa võttis mind auto peale ning tõi tagasi koju. See oli väga hea, kuna ma kiirustasingi juba…

Tantsusünnipidu poster

…TANTSULKALE!!! Maarja ja Joonas tähistasid Levikas koos oma hiljutisi sünnipäevi. Käisin poes,et hankida soojendusvahendeid eelpeoks ning olin sunnitud teel veel teisegi poodi minema, et hankida ka õnnitlusvahendeid, kuna esimeses kaupluses suleti antud osakond 15 minutit ettenähtust varem. Edasi straight to the FishHouse, õnnitlesin Maarjat! Sealt Shmargiti poole soojendusele, kus oli juba Kristo + kaks tema sõpra ning peohing Alvar ilmus viimasena kohale. Üks Havana Club’i Anejo Blanco läks mul väga kiirelt loosi, nagu ka Shmargiti suurepärased keeleallaviivad imeliselt maitsvad ahjuvõikud! Fuck Yeah! Joonas oli kodus parajalt närvis, sest sellest õhtust pidi kujunema tema meeldejääv live debüüt deejottina! Ta pidi helistama meile kui on soundi paika saanud ning andma rohelise tule liikumaks Levikasse. Seda me tegime kella 23 paiku nagunii, ma ei mäletagi millise tulega… ehk kas DJ Kints helistas või ei. Pidu oli raju, setlist oli selline küte, et iga katlamajagi punastaks häbist, Levikas oli über ning viin energiajoogiga maitses hea, siidrit ka vahele! Fuck yeah! Tantsisin nii, et nahk märg kolmveerand neljani, siis hakkas pikk päev ennast tunda andma ning otsustasin kodu poole liikuma hakata… jalgsi loomulikult, taksod on pussy’dele! Kristiine statoilist otsustasin võtta ühe kabanossi sest kõht oli tühi ning olen nende kohta kuulnud vaid kiidusõnu, kuid polnud ise veel ühtegi proovinud. Fuck yeah – see oli sama hea nagu viin energiajoogiga! Kõndisin paralleelselt Sõpruse puiesteega, ilm oli super, päike paistis, inimesi liikus vähe. Tuju muutus veelgi paremaks kui meenus, et Sõpruse pst ja Tammsaare tee ristis on veel üks Statoil – võtsin sealtki ühe kabanossi! Nii hea. Koju polnud enam palju maad. Jõudsin täpselt 5′ks kohale, peale 75 minutit rahulikku jalutamist ning magama. Ärkasin ühe paiku täis värskust ning head enesetunnet/tuju, valmis vastu astuma uuele päevale! Fuck yeah – ülikõva oli!!! DJ Kints – korrata! Korrata! Korrata! Korrata!

Artur Minu elu Fucking A!, JK Nõmme Kalju, Muusika, Reis, Suvi, Üritus

Concha Buika

Jazzkaare hooaja särav finaal -- nii seda reklaamiti. Ja seda see ka oli! Nägin mõned kuud tagasi Concha Buika pildiga Jazzkaare reklaami Eesti Päevalehes, tema välimus oli piisavalt atraktiivne, et huvituda ning peale YouTube’s 30 sekundit esimese video vaatamist ma olin kindel, et tahan teda kuulama minna. Concha Buika pidi algselt esinema juba 1. mail, kuid ta haigestumise tõttu lükati kontsert ligi kuu edasi. Niisiis esines Ekvatoriaal-Guinea juurtega Hispaania lauljatar 2. juunil Nokia Kontserdimajas koos pianist Ivan “Melon” Lewise ja löökpillivirtuoosi Fernando Favieriga. Viimane oli cajón‘il lihtsalt uskumatu! Super soolod ja rütmid! Kontserdimaja saal ise jättis mulle väga positiivse mulje, seda nii visuaalselt kui helipildilt. Buika hääl ning see siirus ja  jõud, millega ta laulis, olid fantastilised. Ma hispaania keelest suurt midagi aru ei saa, aga seda polnud vajagi -- vokaal ja muusika andsid kõik ise edasi! Kõlasid nii rahulikud kui ka tempokamad laulud.

Kahjuks olin ma viimase nelja päeva vahele jäänud kolme ööga maganud kokku ligi 7 tundi ning see andis ka tunda -- umbes 2/3 ajast pidin ma tõsiselt võitlema unega. Ärge saage valesti aru -- kontsert oli super, esinemine, muusika -- kõik! Lihtsalt puhtfüüsiliselt vajusid silmad kinni, istudes mugavas toolis ning kuulates kaunist muusikat… ja see võitlus väsimusega rikkus veidi kogu elamust. Olen kindel, et puhanuna, oleksin suutnud seda veelgi rohkem nautida. Ega midagi -- Concha Buika peab veel kord tulema, ma läheksin iga kell uuesti!

Olin ka veidi ebakultuurne, kuid siiski piisavalt kultuurne, et teha kedagi häirimata telefoniga hääletult ning välguta kolm pilti:

Stiilinäide… Concha Buika -- La Falsa Moneda

Artur Minu elu Kontsert, Muusika, Special!

Eelmisel aastal jäin ilma kahe artisti kontserdist, kelle puhul olin varasemalt surmkindel, et nende Eestisse tuleku korral olen kindlasti kohal – Soulfly ja Slayer. Kolmapäeval uurides Soulfly kodulehte peale uue albumi “Omen” ilmumist, mõtlesin et lähen ja õrritan end vaadates nende tuuri ajakava – kindlasti nad esinevad kusagil lähedal mõnes naaberriigis… suur oli minu üllatus kui lehte scrollides jäi mulle silma Eesti lipp ning seejärel kuupäev 15.06 ja muud infot seal veel polnud. Kõik närvirakud mu kehas karjusid – fuck yeah! Olin suht kindel, et nad esinevad jälle Rock Cafes ning sain sellele ka eile kinnituse, samuti teadmise, et täna tulevad piletid alates kella 10:00 müüki. Kibelesin tööl terve päeva ning ei saanud enne rahu kui olin Piletilevi netipoest enda oma ära ostnud. Õhtuks oli ta mul reaalselt käes! See saab olema selline kuradi küte, et kogu Tallinn põleb maha! Ma ei jõua enam oodata! Huvitav miks Rock Cafe turundab seda Soulfly feat. Max Cavalera nime all – Soulfly on Soulfly! … Ju nad siis loodavad tema nime abil rohkem pileteid müüa ning vanad Sepultura fännid oma kodudest välja ajada. Tahaks loota, et ma enne 15ndat juunit auto alla ei jää vms, 16ndal on juba pohhui… Tuleks nüüd vaid Slayer veel oma uue plaadi tuuriga Eestisse, kuid tundub, et Helsingi jääb sel aastal nende lähimaks peatuspaigaks… Lamb Of God ei oleks ka paha… aga… SOULFLY, FUCK YEAH!!!

And J.K. – you are coming with me to the greatest show on Earth!

Artur Minu elu Fucking A!, Kontsert, Küte, Muusika, Special!, The Ultimate Sign Of Respect

Postituse pealkiri vihjab üsna selgelt, kus ma eilsel kontserdil asusin. Rahvast oli täpselt parajalt -- kõigil oli ruumi korralikult möllata! Vahemärkusena mainin, et see oli minule kolmas kord näha maailma parimat bändi! Soojendajateks olid teadupärast Gojira ja Fear Factory. Väga kahju, et Gojira ei saanud kasutada kõiki võimalusi sajaprotsendiliselt ning nende helipilt jäi suhteliselt nõrgaks. Samas Fear Factory üllatas mind  vägagi positiivselt -- laupäeva õhtul YouTube’st mõlema bändi live vaadates olin kindlal veendumusel, et Gojira pakub korralikku brutaalset kütet ning Fear Factory sellest veidi tagasihoidlikumat aktsiisivaba diislit, kuid kukkus välja hoopis vastupidi. Fear Factory küttis üleootuste korralikult! Siiski -- siit näeb Gojira tõelist nägu:

METALLICA! Siin ei oska ma enam midagi öelda -- sõnu pole! Kõik oli lihtsalt ülivõrdes -- laserikirjust algusest kuni palliderohke lõpuni välja! See oli mulle kolmas kord Metallicat lavalt nautida ning kõike nähtut ja kuuldut endasse ahmida ning kustumatuteks mälestusteks vormida. Ning kolm korda ei ole piisav! Tahan veel! See väikese rahvaarvuga (Metallica standardite järgi) kontsert oli minu jaoks väga unikaalne elamus! Häält ei ole! Sain ka kolme medika omanikus, fuck yeah! Täna hommikul tööle sõites ei tihanud mingit metalit kuulata -- kõik oleks eilsele kontserdile alla jäänud! Seega jäi alles ainult üks  piisavalt eriline variant -- Johnny Cash! Tegin pilte ka. Telefoni ekraanil nägid nad muidugi paremad välja kui arvutis. Lisaks on pea igal pildil punaste särkidega Meeskond. Millalgi teen fotodest albumi, kvaliteet on nagu on, aga emotsioon on olulisem! Ja emotsioon rokib!

James Hetfield

Setlist:

That Was Just Your Life
The End Of The Line
Harvester Of Sorrow
Ride The Lightning
Fade To Black
Broken, Beat And Scarred
Cyanide
Sad But True
The Unforgiven
All Nightmare Long
One
Master Of Puppets
Blackened
Nothing Else Matters
Enter Sandman
- -- - -- - -- - -
Last Caress
Whiplash
Seek and Destroy

Artur Minu elu Kontsert, Muusika, Special!, The Ultimate Sign Of Respect

Juba sel pühapäeval! Miski ei saa olla parem kui lõpetada nädal sellise sündmusega!!! Ei suuda enam paigal olla!!!

Vahepeal on lahenduse leidnud sudokud nr. 2 ja nr. 3 !

Artur Minu elu Muusika

Happy birthday, Rick Rubin! Thanks for the music!

Artur Varia Muusika, Supernatural!

Märkasin täna esmakordselt, et Koera loos “Maiu On Piimaauto” on ilgelt hea kitarrisoolo!

Artur Minu elu Muusika, Supernatural!

Ma olin kohal 29. juunil 1999. Ma olin kohal 13. juuni 2006. Ning ma olen kohal ka 18. aprillil 2010! Mäletan kui nägin Metallica uudiskirjas, et kaks kontserti tuleb Lätis ja kaks Leedus ning needsin Eesti kultuuriürituste käibemaksupoliitikat! Kuid esmaspäeval asjaolud muutusid. See oli uudis võrdväärne välguga selgest taevast ja see oli suurepärane! Nagu Kristo kommenteeris – see on veel üks tõestus, et Vanajumal on ikka eestlane! Ning olgu ta tänatud, et lätlaste majandus on ikka nii putsis, et ei suudeta isegi Metallica live välja müüa!

Teisipäeval, kohe kui piletid eelmüüki tulid, asusin Ticketpro’d ründama aga nagu arvata võis oli nende veebipood umbes. Proovisin mõne aja pärast edutult uuesti. Jõudsin juba mõelda, et kindlasti on selleks ajaks kui löögile pääsen kõik need vähesed piletid juba välja müüdud. Proovisin millalgi peale lõunat veel korra… ja mul olidki piletid olemas!!! Neljapäeval tõi kuller nad mulle ära ning nüüd jääb üle vaid kalendris päevi lugeda! See saab vägev kontsert olema!

MetallicAAAAAAA, bitches!

Artur Minu elu Fucking A!, Muusika, Special!, Üritus