Artur Raiendik

“Jalgratast lükkav Aide räägib, et ise saab ta uut moodi televiisorivaatamisega hakkama küll, aga emaga oli mure. Aide ema nimelt oli juba peast heitnud igasuguse lootuse televiisorit vaadata. Et kui riik otsustab pildi ära võtta, eks siis võtku.“

“Igatahes selle on ta enesele selgeks teinud, et digitelevisioonile üleminek on taas üks valitsejate riugas selleks, et rahva käest raha kätte saada ja inimeste elu viletsamaks muuta.”

Allikas EPL 15.06 Rein Siku artikkel “Digilevi tühjendab rahva rahakotte”.

Kurat, ma ei saa aru, kuidas on inimesed nii lollid ning tegelikult ka usuvad selliseid asju?! Et riigi eesmärk on pidevalt rahvale näkku panna, neilt võimalikult palju raha kätte saada ning kogu elu putsi keerata! Kuidas need lambad aru ei saa, et rahvas ongi riik ning eelarvesse laekuva raha eest hoitakse seda riiki püsti ning pannakse see kõik toimima?!

Ja digitelevisioon on tehnikaarengu tulemus ning ajaga tuleb lihtsalt kaasas käia. Kindlasti on neid, keda see üleminek valusamalt puudutab ning kellel on uue süsteemiga raske harjuda ning kelle majanduslikud võimalused on piiratud. Pealegi ei tule see üleöö üllatusena – väga pikka aega on teada, et 1. juulil 2010 minnakse üle digitelevisioonile. Kel vähe raha, oleks võinud juba ammu koguma hakata vms. Aga no sellist ülaltoodud jaburdust uskuda… Osad inimesed on lihtsal sellised, et kui neile näidata fakte, teha puust ette ja punaseks, siis nemad usuvad ikka jäärapäiselt edasi seda mida nad tahavad uskuda…

Artur Arvamus Arvamus, Meedia

Täna ilmus “Nõmme Sõnumite” eriväljaanne “Nõmme Kalju Jalgpallisõnumid”. Ning ka online versioon. Mõlemas oli mu nimi vigaselt kirjutatud. Kuna põhiline osa minu panusest liikus sinna läbi ühe kahest toimetajast – Anton Sihi – siis arvan teadvat, keda tänada! Online versioonis oleks kena justify funktsiooni ka kasutada…. väga ebaprofessionaalne mulje jääb praegu See nime värk on naljakas tegelikult, ma ei võta seda tõsiselt… kuid tõde tuli päevavalgele – jooksvate kulude kontrolli all hoidmiseks asub meie pressiosakond Pakistanis… Malik Artur Rajendik töötab meil kokk-günekoloog-kondiiter-keevitaja-autojuht-fotograafina ning vahest kirjutab pimedas koopas AK47 peale toetudes eesli kuivanud roojast tehtud kriidiga liivakivitahvlitele ka mõne artikli… mõnikord juhtub, et tõlkes läheb midagi veidi kaduma… või muutub allkiri loetamatuks, kuna kui illegaalsed immigrandid on liivakivitahvlid oma pärasooles (ju nad on siis sellised kitsad, nagu kartulivahvel) Tallinna smugeldanud, siis siinses aastaringselt sita, keskmiselt sita ja väga sita suusailmaga kliimas ei püsi kahjuks eesli kuivanud roojast tehtud kriidi kiri enam liivakivitahvlil ning hakkab kiirelt sulades lagunema… arusaadav siis, et I võis J’iks venida… paraku puuduvad eesli kuivanud roojast kriidi valmistamise tehnoloogia arendamiseks meie osakonnal vahendid… hea, et sedagi endale lubada saame – kõrval koopas töötav The New York Times’i kontor peab läbi ajama morse koodi ja kahe pimeda hülgega!

Artur Minu elu Aaarrgh!, Feil!, Kriitikanool, Meedia

Eile oleksin peaaegu pimedaks jäänud! Vaatasin ETV’st Ringvaadet ning ajaloo ülevaates näidati lõigus, kus Toomas Hendrik Ilves valiti aastal 2006 Eesti Vabariigi presidendiks, ka proua Evelini, seda vana proua Evelini! Oh seda õudust! Mu keha kattus külma higiga, silmadesse lõi valu ja ma hakkasin kisendama! Kas siis ERR’i ja ETV juhtkond, programmidirektorid ning toimetajad ei tea, et taolisi kaadreid ei tohiks päevasel ajal näidata?! Selline visuaalterror on lubamatu! Kõik arhiivimaterjalid tollest süngest ajastust peaksid jääma igaveseks pimedatesse keldritesse tolmu koguma! Saate aru, asi on lihtsalt selles, et Evelin Ilves näeb modernsel kaasajal nii übersuurepärane välja!!!

KAPO agaratele ametnikele: see oli kerge huumoriprisma läbinud kirjeldus eilsest pea fataalse lõpuga sündmusest ning südamlik kompliment meie kalli Presidendiproua igavesele piirideta ilule!

Artur Minu elu Meedia, Near death experience

Mul on hea meel tõdeda, et siia kodulehele on lisaks kõikvõimalikest kohtadest üle maailma sattunud ka inimesed Brasiilia linnast nimega Belo Horizonte! Ilmselgelt on tegu suurepärase kohaga, sest just see linn on andnud maailmale vennad Max ja Igor Cavalera, kes teevad kvaliteetmuusika piiritus universumis sama, mida tegi Pele jalgpalliväljakul!

Mõned välisriigid, kust on külastajad seni lisaks eelpool nimetatud Brasiiliale pärit olnud: Läti, Leedu, Soome, Venemaa, Prantsusmaa, Suurbritannia, Rumeenia, Norra, Ungari, Hispaania, Türgi, Iirimaa, USA. Käesoleval hetkel on sobilik tänada Google’t suurepärase koostöö eest! Eesti asulaid ei jõuaks siin üles lugeda, enamus külastajaid on siiski pärit Tallinnast ja selle lähiümbrusest.

Brasiillastest veel nii palju, et hiljuti ühes artiklis rääkis Felipe Nunes, kuidas eestlastele meeldib saunas käia ja seal õlut juua. Neile, brasiillasetele, meeldib aga rohkem väljas olla. Seega tuleb välja, et ma olen ka brasiillane!

Feliz aniversário, Fabio!

Artur Minu elu, Varia Meedia, Minu portaal

Kell on 3:42. Söön pasteedileiba ja peale joon koolat lisandiga Šotimaalt – und pole! Mõtlesin, et kirjutaks õige ühest teisest asjast, mis mind nii mõnigi kord on sel kellaajal üleval hoidnud – YouTube’st. Kunagi kui YouTube sündis ja vasikavaimustus levis, ei saanud ma üldse aru, mida inimesed selles leiavad. Kes kurat tahab vaadata kellegi teise mingeid videoklippe. Kuid mingi vägi või maagia oli tal, raisal, siiski olemas – tasapisi tõmbas mindki sinna ning ma avastasin, et seal on palju muudki peale ameerikamaa jobude sünnipäevavideote ja ülimalt sita kvaliteediga hädiste rulatriki katsetuste. Kommentaarid on seal paraku sama arukad kui Eesti keskmises uudisteportaalis. Ilmselt kirjutatud ka sama arukate inimeste poolt.

Ma vaatan seal näiteks stand up comedy esinemisi või kõhurääkijaid (Jeff Dunham), mida ükski kodumaine telekanal ilmselt mitte kunagi ei näita. Keskmine eestlasest huviline ei jagaks nagunii nende naljade matsu ära – see eeldab väga laia silmaringi ja suurepärast inglise keele tundmist. Subtiitrites oleks enamasti sõnapaar “tõlkimatu sõnademänd”. Meie rahvas eelistab “Tuvikesi” ja “Kreisiraadiot” ja “Reporterit”, stand up on vist liig. Ok, “Kreisiraadio” kuulus neegrinali on päris hea, aga idagi head rohkem seal ei ole, maitse asi muidugi. Õnneks on paljud noored minuga sama teed läinud, kõik ju teavad ja tsiteerivad Achmed the Dead Terrorist’i.

Veel on hea Youtube’st muusikavideosi ja live‘si tšekkida. Kui äkitselt tekib väga suur isu nt. mingit Pantera videot näha, siis juutuub aitan ikka hädast välja. Vähemalt seni aitas. Viimasel ajal on suhteliselt tihti soovitud video asemel kiri, et mina tänu copyright laws ei saagi seda oma region‘is vaadata! Ma arvan, et Jõuluvana oma riidzeonis ei näe vist pea mitte midagi!

Lisaks aeg ajalt vaatan kuidas mingi andetu persevest piinab mõnda väärt kitarri, mille ostaks isegi kui nii palju liigset pappi oleks. Ehk siis uurin huvilistis olevate pillide kõla. Tegelikult olen leidnud sealt nii mõnegi andeka kodumuusiku, kes kõik on mul ka kenasti subscribe‘tud – hea kohe vaadata kui keegi on oma pesumasina otsas jälle mõne looga maha saanud!

Muidugi ei saa ju kuidagi jätta vaatamata ka seda, kuidas üks hokimängija teisel uisuga peaaegu kõri läbi lõikab või nt. Messi viimaseid iluväravaid. Jah, ka mina vaatasin Susan Boyle’i esimest esinemist talendiotsingu saates kui ta kõigil inimestel saalis oma häälega karbid rippu lasi! See oli lahe!

Ega selles YouTube’s ei ole halba midagi, välja arvatud üks asi – Related Videos on saatanast! Just need videod ongi põhjuseks, miks mõnikord kaob ajataju. Ma ei ole ainus, kes on maininud midagi taolist nagu sellel lausele järgneb. Pilgu saab videodelt kellale rebitud nt. nii 4-5 paiku ja mõtled – “Fuck! Paari-kolme tunni pärast on vaja juba tööle/kooli minna!”. Minuga juhtub seda suhteliselt harva, aga siiski. Youtube pole minu jaoks sugugi ainus meelelahutsvorm. Tean aga inimesi, kes viidavad seal teadlikult igapäevaselt tunde. Aga iseenesest on juutuubi kontseptsioon väga hea, nagu näitab ka selle kasutajate ning vaatajate rohkus. Lihtsalt don’t get carried away, kids!

Artur Arvamus, Minu elu Arvamus, Meedia