Archives

Archive for the ‘Arvamus’ Category

Määää…

juuni 16th, 2010
Kommentaarid välja lülitatud

“Jalgratast lükkav Aide räägib, et ise saab ta uut moodi televiisorivaatamisega hakkama küll, aga emaga oli mure. Aide ema nimelt oli juba peast heitnud igasuguse lootuse televiisorit vaadata. Et kui riik otsustab pildi ära võtta, eks siis võtku.

“Igatahes selle on ta enesele selgeks teinud, et digitelevisioonile üleminek on taas üks valitsejate riugas selleks, et rahva käest raha kätte saada ja inimeste elu viletsamaks muuta.”

Allikas EPL 15.06 Rein Siku artikkel “Digilevi tühjendab rahva rahakotte”.

Kurat, ma ei saa aru, kuidas on inimesed nii lollid ning tegelikult ka usuvad selliseid asju?! Et riigi eesmärk on pidevalt rahvale näkku panna, neilt võimalikult palju raha kätte saada ning kogu elu putsi keerata! Kuidas need lambad aru ei saa, et rahvas ongi riik ning eelarvesse laekuva raha eest hoitakse seda riiki püsti ning pannakse see kõik toimima?!

Ja digitelevisioon on tehnikaarengu tulemus ning ajaga tuleb lihtsalt kaasas käia. Kindlasti on neid, keda see üleminek valusamalt puudutab ning kellel on uue süsteemiga raske harjuda ning kelle majanduslikud võimalused on piiratud. Pealegi ei tule see üleöö üllatusena – väga pikka aega on teada, et 1. juulil 2010 minnakse üle digitelevisioonile. Kel vähe raha, oleks võinud juba ammu koguma hakata vms. Aga no sellist ülaltoodud jaburdust uskuda… Osad inimesed on lihtsal sellised, et kui neile näidata fakte, teha puust ette ja punaseks, siis nemad usuvad ikka jäärapäiselt edasi seda mida nad tahavad uskuda…

Artur Arvamus ,

Helen Thomas, Respect!

juuni 10th, 2010
Kommentaarid välja lülitatud

Miks tekkis nendest paarist lausest suur pahameele torm? Miks ta oli sunnitud vabandama ning oma ameti maha panema? Kui ta väljendas oma arvamust ning rääkis vaid tõtt. Miks koheldakse Iisraeli eri standardite järgi ning lubatakse sel riigil jätkata oma vaenulikku ning tihti sõjalist jõudu kasutavat poliitikat? Respekt Helen Thomas!

Artur Arvamus

Hakka tööle, raisk!

mai 20th, 2010
Kommentaarid välja lülitatud

Tulin just bussiga koju. Paar peatust peale minu sisenemist (Pääsküla kandis) tuli üks karguga vanahärra üsna vaevaliselt bussi peale ning naisreisisaatja istus mõni meeter eemal, käed jalge vahel süles ja vaatas seda rahulikult pealt! WTF?! Nõmmel ajas ta end püsti, sest palju inimesi tuli peale, kuid mitte kauaks – esimesel võimalusel istutas oma perse jälle maha. Veidi hiljem kordus see jälle. Kurat, kodus võid sa istuda ja oma vittu sügada nii palju kui kulub! Kui sa oled tööl, siis tee tööd, raisk!

Paljud asjad hetke ühiskonnas ajavad mul harja punaseks ning üsna mitmed neist viivad tsaar Edgar Pervõi Velikii’ni…

Artur Arvamus, Minu elu ,

Bitch please!

jaanuar 17th, 2010
Kommentaarid välja lülitatud

Ühel päeval sel nädalal oli Raadio 2′e “Siin Me Oleme” saates arutelu, kas riik peaks neil, kel raskusi panga ees võetud kohustuste täitmisel, kodulaenu kinni maksma. Saatesse helistajad olid erinevatel põhjustel ühel meelel, et ei peaks – ise oled endale selle laenu võtnud, ise pead ka hakkama saama, ei tohi elada üle oma võimete, ei saa laenuvõtmise hetkel loota, et majandus läheb igavesti ülesmäge jne… Siis helistas saatesse aga üks naisterahvas, kes arvas, et loomulikult peaks riik tema laenu kinni maksma, kui tal selle tasumisega raskusi tekib. Eelnevalt oli ta olnud kümme aastat ilma oma koduta ning tal on kuus last ja loomulikult peaks riik teda aitama…Esimene mõte, mis mul pähe tuli – Mida kuradit?! Hoidnud oma jalad koos! Vastutustundetu on teha kuus last, endal kodu pole, siis võtta veel laenu teades, et laste peale kulub iga päevaga järjest rohkem raha ning oodata, et keegi (riik) ta siis raskuste korral jamast välja aitaks!

Kes vaatas sel nädalal “Pealtnägijat” see teab, et ka seal näidati üht kuuelapselist pere, kus emal polnud samuti mõistus päris omal kohal. Ma ei hakka kogu lugu ümber jutustama, kes ei ole näinud, vaadake  ise ETV Saadete Arhiivist. Taoliseid juhtumeid on üldse liiga palju – tööd pole, kodu pole, elamistingimusi pole, midagi pole, 12 last on! Mida küll need inimesed mõtlevad? Ilmselt mitte midagi! Lastest on ainult kahju…

Artur Arvamus

Nädala lõpetuseks…

november 22nd, 2009
Kommentaarid välja lülitatud

Hommikul ärgates selgus tõsiasi, et inimkehas on rohkem lihaseid kui ma seni olin arvanud. Tuleb välja, et on olemas mingi parketipaigaldusmuskulatuur, mida läheb vaja vaid siis kui sul on kavatsus veeta päev põrandal seda ehitades. Käisin täna FGS Emden’it pildistamas. Saksa mereväe fregatt. Igatahes kohati meenutas mu kõnnak Tallinna ebaseksikalt ebatasastel (eba)tänavatel Pingviinipoeg Lolot, kes on äsja Vanaisa Piigolt halerämedalt piki kesta saanud.

Kohas, kus kohtuvad Viru Keskuse ja Tammsaare pargi mõttelised piirid, olid täna ind… eee… põliselanikud. Kolmekesi. Ma ei ole päris kindel, kummast Ameerikast, aga ilmselt lõunapoolsemast. Musitseerisid, laulsid, tantsisid. Kuulasin kõrvaklappidest muusikat, aga nende show kõlas sellest üle. Mul oli fregati pildistamiseks mõeldud objektiiv kaameral juba ees ning ma ei viitsinud seda vahetama hakata. Läksin edasi. Laevast pildid tehtud, vahetasin koheselt objektiivi ära ning mõtlesin, et kui nad on ikka veel seal, siis pildistan neid. Olid. Pildistasin. Vaatasin. Aplodeerisin. Ekstraordinaalselt šeff! Kübeke temperamentset päikest meie ultramõnusasse suusailma!

Postimees.ee on pärast oma uute tööpõhimõtete rakendumist tõsiselt putsi kukkunud. Ma saan aru küll, et ei taheta enam-vähem tervet järgmise päeva lehte tasuta netis avaldada, aga nüüd on enamus pealehe uudiseid a la “vaata videot, kuidas keegi sai jalaga molli” või “jäähoki mängijad kaklevad” või “uskumatu vise”… Või siis on  seal kirjeldused, mis juhtus mõnes “suurepärases” telesaates, millest räägiti ja kes kurat kust saatest välja kukkus! Tipptasemel ajakirjandus! Ma arvan, et nad paneksid endale mõnuga ka Õhtulehe nime ja logoga bänneri aga meie vahvas Vabariigis kehtivad vist mingid seadused, mis keelavad seda teha. Copyright’n’shit.

Ning Räikkoneni võiks avalikkuse huvides kuhugi luku taha panna, sest vastasel juhul jätkub praegune trend, et igal täis- ja pooltunnil tuleb uus uudis selle kohta, mida ta järgmine aasta kavatseb või ei kavatse teha. Millega, kellega, kus, kas, mis raha eest, konkurentsivõimelisena või mitte ta sõidab või ei sõida! Järgmise aasta palk on tal ju käes, kuna Ferrari pani talle sõbralike sõnade saatel veidi näkku! Kui Kimi oleks aastakese luku taga, siis oleks üheselt selge mida ta tegema hakkab. MITTE MIDAGI!!!

Artur Arvamus, Minu elu , , , , ,

Ma vihkan…

september 19th, 2009
Kommentaarid välja lülitatud

… neid inimesi, kes ületavad ülekäiguradasid diagonaalis. Võimatu on normaalselt üle tee minna kui pidevalt vajutakse paremalt ette. Veelgi hullemad on need, kes eeldavad, et ma olen ka nendesugune diagonaalidioot ja ronivad konkreetselt trügides külje alla. Eriti pensionärid, kes on nii aeglased, et sunnivad mind oma tegevusega pidevalt seisma jääma ning neist ümbes minema. Mäletan, et neid ei häirinud isegi lapsevanker – julmalt astuti sellele ette. Erilised vitupead on veel need, kes lähevad punase tulega üle tee, samal ajal kui foori juures on tee ületamist ootamas lapsed, andes sellega väga halba eeskuju. Õnneks C. ja I. teavad, et need on väga rumalad inimesed ja nii ei tohi teha!

Artur Arvamus

Rohelised p***p***d!

september 12th, 2009
Kommentaarid välja lülitatud

Septembri alguses, kui koolid-lasteaiad alustavad uut õppeaastat, on saanud tavaks, et politseinikud on ülekäikudel autojuhte distsiplineerimas ning lapsi üle tee aitamas. Tavaliselt kummalgi pool teed üks inimene. Sel sügisel olid vähemalt selles kohas Õismäel, millest järgnev on inspireeritud, toimetamas MuPo töötajad. Igal eelmise nädala hommikul vaatasin, kuidas kaks rohelises vormis MuPo mutti seisid elavalt vesteldes ühel pool teed, meetreid eemal ülekäigust! Muidugi, nii peabki! Pohhui see ülekäik, pohhui need lapsed! Hästi tehtud!

Teine liik rohelistes vestides “päkapikke” on nüüdseks vallutanud Tallinna ühistranspordi – reisisaatjad. Nad lihtsalt istuvad, räägivad juhiga või vahivad seistes sihitult aknast välja pööramata vähimatki tähelepanu sellele, mis toimub bussis või peatustes uste juures. Võib-olla mõned häbenevad oma tööd, häbenegu kodus! Paar päeva tagasi hakkas üks noor ema lapsevankriga bussist väljuma, reisisaatja ainult korraks niheles oma istmel. Muidugi, milleks tõusta kui pool vankrit on nagunii kohe bussist väljas! Üks noor vene rahvusest reisisaatja istus teises bussis tagapingis, rääkides oma sõpradega juttu.

Siiski pean siinkohal ära mainime ühe tubli eestlasest reisisaatjavestiga vanamehe, kes kutsus korrale trollis pättust teinud umbes 10-13 aastasi noori. Nood algul ütlesid: “Vabandust, me ei teadnud.” Kui aga saabus aeg järgmises peatuses maha minna, siis saadeti vanameest vittu ja sülitati trolli akendele. Sellistel värdjatel võiks lasta koha peal trolli keelega puhtaks lakkuda!

Aga üldiselt ma arvan, et kogu see Tallinna sotsiaalsete töökohtade loomine on täielik pask! Tean isiklikult ühte inimest, kelle kaks sugulast koondati Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondisest peale aastatepikkust tööd ning mõned kuud hiljem võeti nende asemele töötud, et üks isik saaks veelgi kõvema häälega kuulutada kui sitt on Eesti Vabariigi valitsus ja kui hea on linnavalitsus, kes loob uusi töökohti! Pool järjekorda haises nende töökohtade taotlemisel viina järele. Võtame jah parem parmud raha eest bussidesse ringi sõitma samal ajal vähendades lasteaedade rahastamist!

Mul on nii hea meel minu maksuraha sellise kasutamise üle! Mul on nii meel, et Eesti elab sitaks palju neid, kellele sellised populistlikud käigud peale lähevad ning nad võimaldavad oma häältega sel trikitaval juriidiliselt-on-kõik-korrektne kambal võimul olla! Ning mul on nii hea meel, et enamus neist valijaist kuulub samasse demograafilisse vanusegruppi ning pikemas perspektiivis surevad nad välja! Kahjuks tuleb uusi suhteliselt palju peale. Samas tänased noored ja haritud näevad maailma teisiti, usun, et ka selgema pilguga ning nende väärtushinnangud ei muutu vaid arenevad edasi. Ja ka vananedes teevad nad valiku, mis on ühiskonnale parim, mitte ei hääleta nende poolt, kes lubavad ühekordset viiesajakroonist toetust. Juriidiliselt võib kõik korrektne ju olla, kuid mina suhtun sellesse kui häälte ostmisesse. Seni võiksid reisisaatjad ja teised “rohelised päkapikud” oma eksisteerimist kuidagi ka õigustada!

Paistab, et ma ei ole ainuke kes nii arvab – siit võite edasi lugeda.

Artur Arvamus , ,

Natural Born Idiots

september 3rd, 2009
Kommentaarid välja lülitatud

On mõned…

Artur Arvamus

Kas sellist fänlust me tahamegi?!

august 23rd, 2009
Kommentaarid välja lülitatud

Minu arvates ei saa tulla Hiiu Staadionile (ega ka mujale) fännisektorisse Nõmme Kalju ja Roosa Pantri lippude alla ühegi teise kavatsusega kui toetada oma meeskonda! Kõige muu jaoks on teine aeg. Klubipoliitika ja mängijate soorituste või oskuste üle tuleks vaielda kohtumiste vahelisel ajal ning peale hooaja lõppu.

Ma pole naiivne utopist – ma näen isegi, et vahest on mängupilt sitt, kuid kui Pantrid fännisektoris selle peale istuvad ja on vait, siis asjad saavad muutuda vaid veelgi sitemaks. Minu arvates tuleks sellistel rasketel hetkedel toetada oma lemmikuid, sest neil momentidel vajavad nad seda rohkem kui kunagi varem. Kui tullakse Kaljut toetama siis peaks seda tegema igas olukorras – heas ja halvas. Tõeline kaotusseis on see kui fännid kaotavad usu.

Tulge mängule ja olge häälekad. Kui tulete selleks, et mängida padjaklubi ja istuda vaikuses, valutada pead ning pidevalt fänluse moraali alla viia, siis jääge parem koju!

Artur Arvamus , ,

Fänlus

august 3rd, 2009
Kommentaarid välja lülitatud

Käisin ikkagi laupäeval Levadia-Kalju mängul ning Joonas palus, et ma seal aset leidnust kirjutaksin. Õnneks varjutasid Maarjamäe kompleksis toimunu sündmused Sillamäel. Meedias siiski mainiti, et ka Tallinnas tuli politseil sekkuda. Ma ei hakka siin kõiki sündmuseid ümber jutustama, kes olid kohal need teavad, mis toimus. Joonasele rääkisin kõigest täna tööl.

Oma osa mängis mõlemal juhul halb korraldus ja nõrgad turvameetmed. Fännide ebaadekvaatse käitumise üheks suureks põhjuseks on paraku alkohol. Viibides ise 30ndal mail Sillamäel nägin, kuidas inimesed lihtsalt jalutasid turvamehest mööda staadionile ja ei varjanudki oma käes olevaid kaheliitriseid “õllemürske”, mõnel olid need küll kotis. Tribüünil toimus sisuliselt lausjooming, vaheajal käidi poest lisa hankimas. Kohalikud olid suhteliselt vaenulikud, muude solvangute hulgas hüüti ka rassilisi märkusi Kalju brasiillastest mängijate pihta. Meie olime kuuekesi ja kedagi ei provotseerinud, toetasime vaid oma meeskonda. Kuigi tribüünil oli veidi ebamugav olla, siiski mingit jama ei järgnenud, peale mängu tegime hoopis paari Sillamäe Kalevi poolehoidjaga koos pilti. Sel laupäeval ma loomulikult seal kohal ei olnud ja ei hakka ka midagi spekuleerima – millest seal tüli alguse sai, kes alustas või kui palju keegi oli joonud. Väidetavalt olid siiski mõlemad osapooled alkoholi tarvitanud.

Ka Maarjamäel sündmuste keskmes olnud Pantrid olid joobes. Enne kui toimusid vahejuhtumid, mis tingisid lõpuks politsei saabumise, jõudsid nad karjuda Nõmme Kalju vastaseid loosungeid, mis olid suunatud treeneri ja mängijate pihta. Lisaks oli nende käitumine tribüünil ebaadekvaatne. Häbi oli seda kõike näha ja kuulda. Suurem osa Pantritest distantseerus neist minnes pealtvaatajatest eemale ning see tegi omakorda raskeks mängijate toetamise, sest kõigest paar häält kõlavad väga haledalt. Enne konflikti Levadia pooldajatega, kes olid ka ilmselgelt ebakaines olekus, me siiski suutsime omasid ergutada. Siin kohal pean kindlasti ära märkima, et Levadia pooldajate all ei ole mõeldud Levadia fänniklubi liikmeid, kes olid väga tublid oma tegevuses ning ei sekkunud kuidagi kõnealustesse sündmustesse, vaid mängul olnuid isikuid, kes toetasid vastasmeeskonda. Selle, et sündmused üldse nii kaugele said areneda, tingisid nõrgad turvameetmed ja turvatöötajate vale/ebapiisav reageering toimunule. Siiski leian, et põhisüüdlane oli alkohol ja inimeste endi käitumine ebakaines olekus. Minu arvates kui ei kannata siis ära joo ja kui jood, siis ei ole mõtet staadionile tulla. Samas kuulub õlu ju osaliselt jalgpallikultuuri juurde, kuid seda saab ka normaalselt ja mõistlikes kogustes tarbida lollusi tegemata.

Olen tüdinenud sellest, et enne mängu ei tea pea kunagi kui hea või halb saab olema fänluse tase. Suhteliselt tihti tulevad mõned inimesed mängule vindistena või pohmellis. Siis ei suudeta midagi teha, istutakse niisama või jutustatakse omavahel. Teised peavad siis päästma fännide au mängijate silmis. Koos moodustame me terviku ning osade taunitav käitumine heidab halba valgust ka ülejäänutele ning klubile endale. Neil hetkedel ei ole sugugi uhke olla üks Roosadest Pantritest. Ka fännireiside puhul tundub, et osadele on reis ise ja enne mängu õllejoomine olulisem kui staadionil oma klubi toetamine. Sellistel puhkudel on mul häbi kui klubi viib meid oma bussiga mängule, kus toetus jääb nõrgaks ning peale seda on eriti sitt uuesti bussi minna, et tagasi koju saada. Õnneks oleme enamuses seni sel hooajal toimunud mängudes fänluse taset kõrgel hoidnud, kuid on ka esinenud päevi, mis on minu jaoks olnud pettumust valmistavad. Minu seisukoht on , et ka ilma alkoholita saab end tõeliselt hästi tunda ja kõike hästi teha. Minu ja paljude teiste prioriteediks on alati meeskonna toetamine. Ma saan ka noortest aru – neile meeldib pidutseda. Kuid siiski võiks sellega arvestada, et kui järgmisel päeval on kindel kavatsus staadionile minna, siis ei ole ju mõtet end täiesti segi juua ning hiljem istuda tribüünil valutava peaga.

Loomulikult on minu arvamus subjektiivne. Vahel ei mõtle ma üldse nendest asjadest. Ilmselt leidub ka neid, kes näevad asju teisiti ja vaidleks mulle hea meelega vastu. Mõtlesin, et peaks Roosade Pantrite alarühmituste Laagri Wild Boys ja Vasak Tiib kõrvale ka asutama nt. Roosad Pantrid Zero vms, mis oleks alkoholivaba ja fännidele, kes tulevad staadionile end niisama nautima ning Kaljut toetama. Minul näiteks ei ole alkoholi vaja, et seda teha.

Läinud nädalal kirjutasin Kärdi kaasabil positiivse sisuga artikli Kalju kodulehe tarbeks, mis tutvustas Pantreid, rääkis fännireisidest ning oli vürtsitatud fännide endi ja ka Kalju mängijate ning treeneri kommentaaridega. Laupäevaste sündmuste valguses ei usu ma, et see niipea kui üldse  avaldatakse. Getulio kommentaar fännidest oleks lihtsalt kohatu arvestades, mida osa neist üleeile skandeerisid. Võib-olla ilmub see artikkel kunagi siin, kahju kui see jääkski sahtlisse.

Loodetavasti liigub fänluse tase nüüdsest ainult paremuse poole ja toimunust tehakse endale ka vastavad järeldused ning enam taolised sündmused ei kordu. See on üldsuse, jalgpalli ja kõigi sellega seotud inimeste huvides.

Olgem Eesti parimad fännid ka edaspidi!

Artur Arvamus, Jalgpall ,