Õnnitlused Eestile!
august 20th, 2010
Kommentaarid välja lülitatud
Tähtpäeva nimetuse võiks ümber nimetada korrektsemaks, kuid olenemata sellest on eestlane olla uhke ja hää!!!
Archives
Archive for the ‘Minu elu’ Category
Intervjuud
august 12th, 2010
Kommentaarid välja lülitatud
Updts!
august 8th, 2010
Kommentaarid välja lülitatud
Terve viimane nädal oli väga tore! Eile kõige krooniks ka superluks suvine Saaremaa dessant. Just hankisin ka Dub FX’i piletid! Can’t wait! Pilte olen ka suht palju teinud. Mis veel? Vihkan väsinud plastikut!
Kuugel mäps – WTF?!
juuli 25th, 2010
Kommentaarid välja lülitatud
Click it to view original size!
Täna hommikul kasutasin veits Kuugel Mäpsi ja märkasin, et Soome laht on nüüdsest Riia laht. Hea töö!
Talkin’ about good luck…
juuli 21st, 2010
Kommentaarid välja lülitatud
Mitu aastat järjest… kui olen sünnipäeval lotopileti ostnud, siis on ka võit tulnud. Küll mitte suur, aga ikkagi! Awesome!
Tallinna Merepäevad 2010
juuli 18th, 2010
Kommentaarid välja lülitatud
Merepäevadel on kindel koht minu kalendris ning seega külastasin neid ka sel aastal. Olude sunnil pühapäeval, mis tähendas seda, et jäin ilma laupäevasest vedurlaevade (fancy sõna tähistamaks puksiiri) tantsuetendusest. Kuna olen suur laeva (ja mere) sõber, siis kultuuriprogramm jääb paraku veidi tahaplaanile. Seega kui see välja jätte, siis olen sunnitud tunnistama, et äsjalõppenud Merepäevad jäid eelmise aastaga võrreldes tagasihoidlikumaks. Seda siis eelkõige aluste arvu poolest, ametlikke arve võrdluseks möödunud aastatega mul tuua pole, kuid selline mulje mulle jäi. Aga see ei tähenda, et tore ei olnud. Vastupidi! Väga tore oli! Laevadest käisin küll vaid kahe pardal – ENS Ugandi (mis koheselt peale Merepäevade lõppu siirdus uurima oletatavat allveelaev Kalevi vrakki) ning teiseks oli jäälõhkuja Tarmo – ülejäänud olid juba varasemast tuttavad. Kui möödunud aasta pärliks oli minu jaoks mitmeotstarbeline laev EVA-316, siis seekord oli selleks just jäälõhkuja Tarmo. Jättis endast võimsa ja massiivse mulje. Ülimalt šefi kaptenisillaga, mis tekitas minus soovi olla seal ka siis kui laev oma tööd teeb.
Teiseks tippsündmuseks oli ekskursioon BLRT laevatehasesse, täpsemalt ajaloolise Noblesseri laevatehase territooriumile. Ekskursioonile registreerisin end õige varakult. Üritust viis läbi Oliver Orro Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti muinsuskaitse osakonnast. Ringkäik oli väga huvitav ja hariv ning ühtlasi suurepärane võimalus näha ajaloolise ja unikaalse arhitektuuriga suurt territooriumi, kuhu tavapäevadel sissepääs on piiratud. Noblesseri valukojas toimuvad küll kontserdid ja muud kultuuriüritused, kuid see on ka enam-vähem kõik.
Kokkuvõttes jäin ma terve päevaga vägagi rahule. Järgmisel aastal kui Tallinn on Euroopa kultuuripealinn, kannavad Merepäevad selle programmis võtmerolli ning on üheks aasta tippsündmuseks. Loodetavasti ei pea pettuma ning need tulevad tõeliselt vägevad. Tegin ka sel aastal hulgaliselt pilte, kuid olen sunnitud tunnistama, et pole jõudnud mullusest üritusestki siia galeriid vormida. Seega ei hakka tähtaegu välja käima, kunagi ikka…
H2O
juuli 6th, 2010
Kommentaarid välja lülitatud
Praegu töölt tulles tegi mulle muret vaid üks küsimus – kas mu bussil on ikka piisav veeväljasurve, et elusana koju jõuaksin…?
Öine Mukre
juuli 6th, 2010
Kommentaarid välja lülitatud
Kell on 2:30. Jõudsin just koju Mukre raba loodusrajalt ning vaatetornist. Tegin paar päeva tagasi Ü’le ettepaneku, et võiks pimedas kuhugi välja minna, et statiivilt veits pilti teha. Täna õhtul tuli ta mulle poole kümneks järgi. Kuna otsest plaani ega sihtkohta polnud, siis ekspromt korras sõitsime Mukre rappa, kus olime varemgi korra koos käinud. Tookord küll vara hommikul päikesetõusus ajal. Mulle oli täna kolmas kord Mukres viibida ning asub see Rapla maakonnas, Eidapere lähedal. Teel sinna nägime rebast, kes oli üsna tee lähedal. Auto ümber keerates ta loomulikult põgenes juba kaugemale.
Kohale jõudes märkasime esimesena totaalset vaikust, vähemalt võrreldes linnaga, sest hetke möödudes juba kostsid meieni erinevad loodushääled. Läksime piki laudteed rabajärvedeni, kus tegime esimesed fotod. Päike oli just just silmapiiri taha vajumas. Kes arvab, et seal ei olnud ühtegi sääske, on lammas! Kes arvab, et seal oli mitte just kõige suurem kogus sääski ning nad olid üsna talutavad, arvaku uuesti! Tegelikult ei häirigi mind see, et nad mind närisid. Pigem see, et neid oli kõikjal, tiirlesid kaamera ümber ja mu näo ees, ise lõpmatult pinisedes. Läksime mööda laudteed edasi vaatetorni ning ronisime üles. Vaade oli imeline. Sääski nii kõrgel ka ei olnud, vahest mõni üksik. Tegime pilte, pildistasin ka ühe panoraami jagu toormaterjali, eks millalgi keevitan kokku.
Pildid tehtud, olime tornis edasi. Kägu kukkus kusagil lähedal Korraga kuulsime üht häält ning see kordus. Ü. ütles, et see võib olla kas rebane või metskits / sokk. Vaatasime pimedusse ning kuulasime hääle liikumist – see tuli eemalt ning liikus rabajärvede vahel edasi, laias laastus poolkaarekujulise trajektooriga, tornist piisavalt kaugelt ning seejärel jäi hääl vait. Olime natuke veel tornis. Hea meel oli ülevalt näha, et laudteed oli juurde ehitatud. Teel tagasi auto juurde nägime ka jaaniusse ehk siis jaanimardikaid, mõni oli särav nagu LED-lamp sambla sees. Ü. tegi ka paar välguga pilti ning pimedusega harjunud silmadele oli see veidi valus, kuid vahva oli näha, kuidas välk omapäraselt üle maastiku rullus. Tagasi sõites nägime maantee ääres jänest, kasse ning teeäärses rohus helendavaid silmapaare. Teel askeldasid ka mõned konnad. Sõitsime sisse vihmapilve, juba rabas märkasime, et pilved kogunevad ning valgust jääb vaatamata valgetele öödele üha vähemaks. Autost avanes esitulede valguses lahe vaatepilt, kuidas värskelt maha sadanud vihmavesi aurustus, sest asfalt oli terve päeva päikese käes kuumenenud. Kogu teepind auras. Kohati läks sadu tugevamaks. Siiski enne Tallinna jõudsime vihapilvedest ette ning seega jõudsin ka kuiva nahaga koju. Kokkuvõttes oli väga lahe sõit ning ma jäin väga rahule! Teine kord võiks minna varem ning jääda kogu ööks. Tänan, Ü.!