Olen eilsest hommikust saati üleval… kuradi pikk reede on! Väsimus mind sellest hoolimata ei kimbuta. Kell 6:00 asutasin end teele, talvemõnusid nautima-jäädvustama. Käisime Üloga Keila-Joal ja Türisalu pangal. Lumi oli mõnusalt sügav, kohati oli ta kõvaks külmunud, kuid mõnda aega ühel kohal seistes võis end ühel hetkel põlvini hanges avastada. Mul oli nii hea tuju, naersin südamest! Lumi teeb alati tuju heaks. Selline ilus ja mõus lumi, mitte see soolasegune pask tänavatel. Käisin eelmine nädalavahetus juba sulama hakanud lund kühveldamas. Lumi iseenesest on vesi aga see vesi oli vett täis! Viskasin ühe suure raske labidatäie hange ja lendasin ise järgi – see pani mind lihtsalt ohkeldamatult naerma, nii lõbus!
Aga tagasi tänasesse hommikusse pöördudes… päisesetõusu ajal oli merel jää ja lume kohal mõnus udu, eelkõige mingi jõe merre suubumise kohas. Väga mõnusad pastellsed toonid olid nii taevas kui jäätunud merel ning kõikjal oli näha sädelust ning kuldset päikesesära. Vaikus. Hea oli linnast välja saada. Aitäh Ülo!
Artur Minu elu Ilm, Loodus, Pildistamine, Reis
Nägin täna esimest korralikku kevadekuulutajat – Kaupsi juures seisis üks MINI ja NELI tähte on ropult palju kirjeldamaks kui mini see mini oli. Kus on vilistamise emoticon, kui mul seda vaja on?! See, et lumi sulama hakkas ja mõnes kohas kerged uputused jalakäijate manööverdamisvõimet pärsivad, pole üldse oluline! Kuldnokad käigu üldse põrgu! MINI!
Vabariigi aastapäeval pühkisin sajandite tolmu kelgult ja lasin koos C. ja I.-ga mäest alla! Mitu-mitu korda! Väga-väga lõbus oli! Arvestades termomeetrinäitu tundub, et oli ka viimane aeg. Kui sula jätkub, siis pean ka kanuult tolmu hakkama maha raiuma! Nüüd ja praegu pean mainima, et ma ei saa mitte kuidagi aru neist, kes käivad talvel tossudega! WTF?! Saapad!!! Ujuge nüüd, raisad!
Viimasel ajal olen täheldanud TAK bussijuhtidel sõidan-täiesti-valesse-suunda-sündroomi. Täna hommikul otsustas teadmata põhjusel 10. liini bussijuht TTÜ ringil Nõmme asemel Akadeemia teele sõita. Kui ta oma veast aru sai oli juba hilja ning ei jäänud enam muud üle kui Vilde tee lõpus asuvasse trollide lõppeatusesse sõita, et saaks oma raudruuna ümber pöörata. Maksimum kuu aega tagasi juhtus sama nali Õismäel, kui (jälle!) 10. liini buss sõitis Nurmenuku peatuse suuna asemel hoopis ringilt paremale Sinilille poole. Ah, ühed lilled ju mõlemad! Lukoili tankla aitas seekord hädast välja. Kaks taolist juhtu suhteliselt lühikese aja jooksul on veidi kahtlane. Kunagi aastaid tagasi juhtus see esimest korda samal Õismäe ringil. Äkki on osadel juhtidel ringidega probleeme, karusselli efekt, saaks ainult maha! Kõige naljakam on teisi reisijaid jälgida, eriti pensioninho’sid – aeglaselt saadakse aru, et midagi on valesti, siis äkitselt hakatakse kätega vehkima ning bussijuhiga mölisema! Reisisaatjatele peaks palderjanivaru kaasa andma, sest venelastest pensioninho’d lähevad miski pärast eriti ekstaasi! Täna üks neiu filmis mobiiliga seda bussi tiirutamist. Whatever gets you off!
Lõpetan eriti magusal noodil – Heidy helistas mulle eelmisel neljapäeval ja ütles, et tahab mulle HIM’i uue plaadi anda! Täna käisin sel järgi. Mmmmm, Heidy, you’re so superfine!
Artur Minu elu Fucking A!, Ilm
Märkasin täna esmakordselt, et Koera loos “Maiu On Piimaauto” on ilgelt hea kitarrisoolo!
Artur Minu elu Muusika, Supernatural!
Käisin I.’ga täna Vastlapäeva raames kelgumäel, tohutult vahva oli. Kuigi seal oli kahe rühma jagu lapsi, olime kilometraažilt kindlal esikohal! Have a kukkel y’all!
Artur Minu elu Hanged unlimited!, Special!, Üritus
Täna on Valentinipäev ehk siis Eesti kontekstis Sõbrapäev. Who the fuck tõlgib meil tähtpäevade nimetusi eesti keelde?! Ma arvan, et tegu on sama persevestiga, kes tõlgib ka kinolevisse jõudvate filmide pealkirju. Tema haigest loogikast lähtudes peaksin ilmselt täna end pühendama oma sõbrale – parimale, kes inimesel olla võib! Paraku mul ei ole koera…
Artur Minu elu Aaarrgh!
Käisin täna EJL’i Meediaseminaril 2010. Christian Happel kasutas mitmeid kordi väljendit “food for thought”. Well – i kind of ate! 
Artur Minu elu Jalgpall
Täna leidsin lõpuks aega ja tahtmist ning lammutasin oma arvuti köögilaual juppideks – puhastus ja upgrade 2in1. Tolmu oli pehmelt öeldes sitaks. Ma lükkasin puhastust teadlikult edasi kuni kõik uued komponendid on olemas. Sest ma poleks viitsinud kasti mitu korda kõigist seadmetest lahti ühendada, teisaldada ning avada.
Keerasin kõik vahetusse minevad jupid välja ja lasin suruõhul oma tööd teha. Paigaldasin uue protsessori jahutuse, videokaardi, dvd-rw ja Creative esipaneeli. Vanduda sain mõnuga. Selleks, et vana jahutus täiesti eemaldada, pidin ka emaplaadi kastist välja võtma. Uue jahutuse alusraami paigaldusel tegin väikese vea, mille parandamiseks vajasin veidi manööverdamisruumi. Tulemus – toiteplokk köögilaual. Erinevatel põhjustel käis ka uus videokaart paar korda kastist sisse-välja. Aga ma ei kahelnud oma ettevõtmise õnnestumises kordagi ja nüüd on minu päralt rohkem võimsust, kasutamismugavust ning tänu uutele ventidele ka rohkem vaikust!
Artur Minu elu Eh what's cooking doc?, Olukord rindel
Nii hea, et mul pole sõnu! Süvenesin filmi, tegelastesse ja nende maailma niivõrd, et pärast oli väga rõve jälle astuda pimedasse lumeporisesse Tallinna kesklinna ning end kodupoole vedada…
Artur Minu elu Fucking A!, Special!
Ühel päeval sel nädalal oli Raadio 2′e “Siin Me Oleme” saates arutelu, kas riik peaks neil, kel raskusi panga ees võetud kohustuste täitmisel, kodulaenu kinni maksma. Saatesse helistajad olid erinevatel põhjustel ühel meelel, et ei peaks – ise oled endale selle laenu võtnud, ise pead ka hakkama saama, ei tohi elada üle oma võimete, ei saa laenuvõtmise hetkel loota, et majandus läheb igavesti ülesmäge jne… Siis helistas saatesse aga üks naisterahvas, kes arvas, et loomulikult peaks riik tema laenu kinni maksma, kui tal selle tasumisega raskusi tekib. Eelnevalt oli ta olnud kümme aastat ilma oma koduta ning tal on kuus last ja loomulikult peaks riik teda aitama…Esimene mõte, mis mul pähe tuli – Mida kuradit?! Hoidnud oma jalad koos! Vastutustundetu on teha kuus last, endal kodu pole, siis võtta veel laenu teades, et laste peale kulub iga päevaga järjest rohkem raha ning oodata, et keegi (riik) ta siis raskuste korral jamast välja aitaks!
Kes vaatas sel nädalal “Pealtnägijat” see teab, et ka seal näidati üht kuuelapselist pere, kus emal polnud samuti mõistus päris omal kohal. Ma ei hakka kogu lugu ümber jutustama, kes ei ole näinud, vaadake ise ETV Saadete Arhiivist. Taoliseid juhtumeid on üldse liiga palju – tööd pole, kodu pole, elamistingimusi pole, midagi pole, 12 last on! Mida küll need inimesed mõtlevad? Ilmselt mitte midagi! Lastest on ainult kahju…
Artur Arvamus Kriitikanool
